Vaikselt õpin ühe käega töötama. Näiteks on minu parem käsi juba päris osav hommikuse pudru vispeldamises.
Pärast jõule avaldas pere suurt soovi, et hernesuppi saada. Mina pole lapsest saati hernesupi sõber olnud, kuna väga pisikesena, sain sellest toidumürgituse ja isegi lõhn tundus olevat ebameeldiv. Ütlesin, et mul seda väga keeruline teha kui ei saa suppi maitsestamiseks maitsta. Kuid siiski, olin nõus proovima, polnud seda kunagi varem ju teinud ka. Õnneks tuli maitsestamise osas mulle appi mu kallis elukaaslane. Sööjad kiitsid väga ja lõpuks otsustasin, et proovin siis ka, annan uue võimaluse ja oh imet, sõin isegi väikse kausitäie ja polnudki üldse paha :)
